Lauenburg

Ma pole nüüd tükk aega kirjutanud. Olen saksamaal pea kaks nädalat olnud ja praegu istun oma toas arvuti taga. Kell on veerand kümme ja mu kool algab alles pool 12, sest vene keeled jäävad ära ja ainsad tunnid ongi mul kaks saksa keelt.
Tegelikult tahtsin ma kirjutada Lauenburgist-AastaAlguseSeminarist.
Seal oli meeletult lahe :P Inimesi oli Eestist, Lätist, Sveitsist (sry, mul pole siin klaviatuuris shaa [vms] tähte), Gruusiast ja Kolumbiast ning muidugi saksa vabatahtlikud- kirju seltskond igastahes. Päevad olid seal täis sisustatud, meil vabamat aega eriti ei olnudki. Hommikul kella kaheksast üheksani hommikusöök, punktipealt kell üheksa pidi saalis olema (seda Pünktlich asja korrutati k6riauguni, kusjuures saksa täpsus vedas seal paaril korral alt ka :P), peale üheksat pidime midagi tegema, kuni l6unasöögini ja siis jälle tegime midagi, seejärel 6htusöök. Kell üheksa 6htul saime oma rühmajuhiga kokku (neljased rühmad oli moodustatud) ja arutasime päeva üle. Ja nii iga päev, aga ühel päeval saime Hamburgi minna ja seal saime vabaaega küll. Mina, Silvia, Kriss (Lätist), Maxime ja Rémi (Sveitsist) käisime natuke shoppingut tegemas (leisdisn omale t-särgi :P) ja seejärel läksime ühte kohvikusse jäätist sööma ja pärast ka Starbucksi :D, niiet Hamburgis oli lahe ;)
Lauenburgis räägiti meile saksamaa kultuurist, poliitikast, ajaloost ja niisama Saksamaast. Ma käisin isegi saksamaa rannavalvega tutvumas (pigem j6evalve [me olime Elbe ääres]), neil olid täpselt samasugused punased päästeasjandused nagu Baywatchis :D
K6ige kurvemad hetked olid laagri l6pus, kus k6ik pidid oma teed pere juurde minema. Maxime nuttis täiega kohe alguses ja Hamburgi rongijaamas lahistasid juba k6ik. Mul endal oli k6ige kurvem hüvasti jätta Silviaga, sest ta oli viimane eestlane, keda ma nägin ja Julijaga, sest ta sai laagri jooksul hästi armsaks mulle. Me mängisime koos meeletult Turakat ja ma 6petasin talle ka Hiina Turaka selgeks :P
Ja nüüd olengi siin oma pere juures. Nendest räägin lähemalt järgmises postituses, praegu pean aga kooli poole ennast sättima hakkama.
Päikest :)

TKPF

Nonii, ja ongi ärasõit ;P. Istun praegu Silviaga kaheksanda värava juures lennujaamas. Silvia lubas lahkesti oma läpakat kasutada ja lennujaam oma WiFit. Jõudsin lennujaama juba poole üheteistkümneks ja varsti olid teised ka kohal. Läksime tsekkinni ja jätsime siis teistega ka hüvasti. Sai ka natuke pisaraid poetatud. Kui mõelda, siis pole üks aasta üldse nii pikk aeg :D (hehh...tegelt on küll) Sõpsid kinkisid mingi sinise märkmiku, aga sisu lubasid alles lennukis vaadata. Sinna saan alles mingi kümne minuti pärast. Piraadid on ka lahedad :P.
Okei, ega ma siin pikalt enam ei kirjuta ja kui Saksamaal netti saan kirjutan edasi. Väike põnevusärevus on sees juba, kuigi mulle lendamine selles mõttes ei meeldi, et mul hakkavad maandudes alati kõrvad valutama ja täna maandun tervelt kahel korral :S. Aga pole viga, küll üle elan :D.
Järgmise korrani :) Olge musud!

veel üks nädal...

Järgmise teisipäeva õhtul olen juba Saksamaal. Närv hakkab juba vaikselt sisse tulema :P
Mõned päevad tagasi korraldasid mu kõige armsamad sõbrad mulle üllatuspeo. Ma ei teadnud kodust välja tulleski veel seda, kuhu minek on. Liisi tuli lihtsalt järgi mulle ja vedas Lepistiku peatusesse ja alles siis aimasin ära, kelle juurde läheme. Pidu oli ülimõnus ja kell kolm öösel mul eesti mängus ikka ei vea. Vähemalt sai Raul võidu ;D. Öösel ma magama ei saanudki, sest kui kell ikka juba viis on ei ole mõtet magama minnagi, nagunii on hommik (vähemalt nii ma sellel hetkel arvasin). No, ma ikka ei unusta seda, kuidas Leenuga magamiskottides sai õues istutud ja Emili ning Rauliga teed joodud. Ma lisaks ka pilte siia, aga Liisul pole veel mahti olnud oma Canonit tühjendada.
Igastahes oli see megatore pidu ja suured tänud kõikidele, kes seda korraldada viitsisid ja kes sinna kohale tulid ja Martinile ja Stenile, et te maja kasutada lubasite :)
Liisi soovis täna pühendust ;P, kuid selle postituse pühendan kõikidele, kes seal olid. Kallid olete ^^
(Kui tagasi tulen, siis kordame ;D )