Siit siis sellest, mis eelmisesse postitusse ära ei mahtunud ;)

Nonii nüüd siis natuke (v6i siis palju, mul on kombeks kirjutamisega hoogu sattuda) Movie Parkist.
Väike ettekujutus, mis see on: Muuvi Paark on üks imelahe l6bustuspark ;) Ma fännan neid :P See on üsna suur ja m6ned "karussellid" (ehk siis surmas6idud, nagu Marte neid nimetab) tekitavad ikka päris suurt tühjatunnet k6hus kui s6idule lähed. (Ehk siis t6mbenumber minu jaoks ;) kiirus ja k6rgus on ülimalt kutsuvad märks6nad :P ) K6ik, kes Linnanmäkis käinud on teavad seda torni (vähemalt loodan, et nad ikka selle peal käinud on ;P ) Movie Parkis on analoogne torn ainult, et see ei lenda ülesse vaid tuleb ülevalt alla :D K6igepealt läheb see väga aeglaselt ja vaikselt keereldes ülesse, siis kui see seisma jäänud on saad pool minutikest vaadet nautida siis aga kallutatakse sind diagonaali, nii et v6id nüüd ka maad vahtida ja siis ootamatult lastakse lahti ja p6rutad meie emakese Maa külget6mbe m6jul maa poole :D Mul oli nagu GAAAAD :O ja siis all sain naerukad XD Koomiline oli tegelt :D Selline m6nusalt meeletu kiirus oli ikka ;D Kuigi kahju, et nii väikest aega kestab. Linnanmäkis saab natuke kauem nautida, kuna see k6igepealt ülesse s6idab, alla tuleb ja veel korraks ülesse taeva poole lennutab.
Ma tegelt tahtsin seda juttu teistmoodi alustada, ikka algusest aga kerisin natuke oma juttu edasi. Igastahes, sinna s6itsime seekord isaga, kaasas olid veel Livia, Pia (Livia s6branna) ja Marte. Me läksime täiesti alguseks kohale. Väravad ei olnud veel avatudki, aga juba olid seal üsna suured järjekorrad. Popp koht ;) Umbes 10 minutit ootasime ja saime juba sisse. Seal olid ka lahedad multikate maskotid. Nägin ära Shreki, Kalle Kantpüksi ja tema s6bra (see meritäht, olen unustanud, mis ta nimi oli :S) ja Sidi. Teised nägid kuskil Seda Oravat ka Jääajast, aga mul jäi ta kahjuks nägemata. Läksime kohe sissepääsu juures lahku. Pia ja Livia läksid koos (nojah mida 12 aastased vanainimeste seltsis ikka olla tahavad) ma jäin isa ja Martega. Marte ütles kohe, et tema suurtele atraktsioonidele ei tule ja isa ka ei s6ida nendega, sest need tekitavad talle peavalu (kui juba pool sajandit elatud on siis pole ka midagi imestada). Esimene asi millega ma s6itsin oligi see torn, selle pärisnimi oli The High Fall, kuna oli suht hommik, siis polnud järjekord eriti suur, sain juba teisele s6idule. Üksi oli küll veidi jama aga polnud viga, seda 6udsam (loe: lahedam :P) oli elamus. Teisel atraktsioonil (Side Kick) oli juba Marte ka kaasas, kuigi ma sain ta sinna ikka suure meelitamisega. P6hiargumendid olid, et see pole ju nii k6rge ja vähemalt ei kuku sa pea alaspidi seal ;D Ta l6puks tuli, kui ma ütlesin, et ma karjun siis koos temaga kui liiga jubedaks läheb ;) See oli päris lahe, sellised "liblikad k6hus" tunne tuli :D Istmeteread käisid alusel ringi ja alus ise kiikus edasi tagasi k6rgele 6hku (6igem oleks vist, et see pendeldas edasi tagasi, nii saate vist paremini aru). Peale seda siirdusime ühe teise juurde. Sinna ka Marte ei tulnud ja 6ige oligi, sest see oli üsna hull juba mullegi :P Kuigi läheks ise teinekord tagasigi. Särkänniemi l6bustuspargis on ka sarnane, aga mitte nii hull. Särkänniemi oma nimi on Tornado vist, seda kutsuti MP Expressiks. (Stiina ja Liisu mäletavad kindlasti Tornadot) Alguses pidin suht kaua järjekorras passima (n6udlus oli suur :P), siis sain s6idule, kuna mul seltsilist ei olnud istusin lihtsalt suvalise tüübi k6rvale. No s6idab see siis ülesse ja siis alla tulles saavutas ikka sellise kiiruse, et ma hakkasin muretsema oma sisikonna pärast, et see ikka kaasa sai. Nagu vähe ei oleks, pani see samasuguse kiirusega aina edasi, tegi paar kohustuslikku ülepeakäimist ja mitmeid künkaid. Selle miinuseks tooks välja selle, et see raputas ka ikka korralikult (ei teagi, kas mu selgroolülid said valesse kohta raputatud v6i äkki virutati nad 6igesti omale kohale :D). Igastahes seljavaludega inimestele ei soovita, hakkab veel rohkem valutama. Mis aga selle juures ülimalt koomiline oli, oli see tüüp mu k6rval, kuna istmed olid väga suurte m66tmetega, siis ma teda ei näinud, küll aga kuulsin. Tüüp nägi mingi 14 aastane välja v6i ma ei teagi, minust oli ta igastahes noorem. Kutt hakkas kohe kiirendusel karjuma OU GAAAD v6i 6igemini ta kriiskas seda väga madala häälega. Seda tegi ta kuni s6idu l6puni ja siis justkui igaks juhuks karjus seda ka maha tulles ja välja pääsedes. Mul olid igastahes naerukrambid ja ma naersin juba s6idu l6pupoole ikka korralikult :D Päris m6nus mälestus jäi sellest, t6mbab siiamaani näo naerule :D Peale seda v6tsime rahulikult ja käisime aeglastemate asjade peal. Teate neid kettidega toole mis ülevad keerlevad, need mis alati ameerika vanadesse filmidesse ja muusikavideotesse pandud on kui l6bustusparki näidatakse. Nende peal käisime ka, kuigi me olime peaaegu ainsad suuremad inimesed seal (peale kahe teise meievanuste tüüpide) oli see armas s6it ^^ Neid s6ite oli seal nii palju,et ei j6uagi k6ikidest rääkida, peab ikka ise kohale minema.
Nüüd räägin selle Movie Park'i pärlist, mis teisel sügiskuul seal aset leiab. Nimelt on siin Halloween ja park korraldab Horror Festi (no v6lus6nad jälle mulle :D ma olen nii ära rikutud selle 6uduka asjaga, sai väiksena liiga palju jubedaid filme vaadata ja nüüd meeldibki mulle. Ei teagi, kas oleks ikka pidanud väiksena "Loomade surnuaeda" vaatama. Noh ega me seda enam kunagi teada ei saa). Seal oli siis 6uduste maja. Läksime k6ik kolm sinna, pidime seekord ikka päris kaua järjekorras ootama ja siis kui lähemale j6udsime ootas meid sissepääsu juures üks ütlemata kole vanamees. (PS ma kirjeldan nüüd üsna r6vedaid asju ja kui keegi peaks nüüd 6udukaid nägema, siis ütlen ära, et lugemine toimub teie enda vastutusel! Pliis ärge mul selle eest pead maha v6tke...Hahaa, te peaksite ka siis sel juhul suveni ootama :P )
Igastahes, vanamehest siis, tal oli pool nägu verine, nahk rippus kuskilt lahtiselt. No tundus nagu oleks keegi pool näolappi talt maha t6mmanud. Mehel oli lisaks sellele veel mingi verine kaigas käes. Juuksed olid ka nii et pool pead oli paljas ja tumepunast verd täis. Ta siis lonkas seal sissepääsu juures ringi ja hirmutas teisi inmesi. Martele hiilis ta selja tagant lähedale ja siis karjatas talle BUUUH k6rva (Martel pole just jäiseid närve ja ta ikka meeletult ehmus selle peale) ja eriti veel kui mingi kohutav verine mees seda teeb, no kurat küll, isegi mina oleksin selle peale ehmunud. Ma veel nägin, kuidas ta lähenes talle ja ma ei osanud ka midagi Martele öelda, et asja pehmendada, ainus mida ma öelda oskasin oli eee....äää....er kommt....(ta tuleb) aga muidugi ei saa keegi nii aru millest ma räägin. Peale seda saime sisse ja väikeses koridoris näidati seda The Ringi videot (see kus see Samara emme juukseid kammib ja tool kuskil keerleb ja nii edasi) Uks siis tehti lahti ja astusime pimedasse koridori. Marte v6ttis mult käest kinni. Seal oli ikka nii pime, et ma kuidagi seletasin mu ees k6ndiva inimese piirjooni. Ma läksin siis k6ige ees talle järgi, mu k6rval tuli Marte ja taga k6ndis isa pluss veel inimesi, kes meiega ühes grupis olid. Ühel hetkel läheb valgemaks ja näha on neid nukukesi, keda hirmutama pannakse ja siis tuleb nurga tagant verine naine kes lihunikukirvega mu ees olevale inimesele vehib. Alguses olen üllatunud, et elusuuruses nukk on tehtud, täitsa lahe, aga siis kui mu "elusuuruses nukk" mulle otsa vahib ja mulle näkku karjub ning minu ees teise liigutuse teeb, sain aru et täitsa päris inimene on :D See asi ikka ehmatas p6lved n6rgaks (üks väike seletus, miks m6ned 6udukad mind külmaks jätavad: see on suurelt osalt fantaasia ja eriti kui hirmutajateks on mingid nukukesed, siis ju eriti reaalne ei ole ju eks. Kinos pole ka suurt m6tet karjuda, sa ju istud oma pehmel toolikesel, suures kinosaalis ja kesse ikka päriselt sulle midagi teha saab. Niiet päris turvaline on ju filme vaadata. AGA... Kui päris inimene, päriselt ka reaalne isik, tuleb siis on junn jahe. Päriselus on ka ju nii et kui pimedas mingi suvakas välja kargab on jubedam kui keegi filmis peaks välja kargama. Segane seletus küll aga ehk saate aru, miks see 6uduste maja palju jubedam oli). Selle teekonna jooksul tuli selliseid inimesi veel ja veel. Igaüks 6udsam kui eelmine, nad kohe oskasid nina alla karata ja sulle hullunu pilguga vastu vahtida. Väja saades oli hääl endal ka karjumisest kähe ja käsi ka valutas, sest Marte hoidis väga k6vasti kinni :D
Enne kui veel ära hakkasime tulema läksime veel viimasele 6uduste showle. See oli alla 12 keelatud. Livial ja Pial ei olnud dokumente kaasas, pärast pikka seletamist lasti meid siiski sisse. Ootasime sealgi järjekorras natuke aega, kui järsku k6rvalt möödus auguse p6sega mees. Mehel olid punased silmad ja see auk oli ikka päris julmalt suur. See oli ka määratud sissepääsu juures valvama ja kontrollima, et ega liiga palju inimesi korraga sisse ei lähe. Olime juba lähedal ja meie ees olid kolm s6pra. Need hakkasid sisse minema, kui mees ütles, et ta lubas ainult kahel minna ja viimase t6mbas tagasi. Peale m6nda minutit kähises see mahajäänud noormehele Lauf! (jookse!) endal selline tappev pilk näos. Meid ta lasi rahulikumalt minna, aga siiski väikese hirmutamisega. Karjus midagi järele ja tagus mingi asjaga vastu seina, mis mu meelest oli prugitünnikaas. Seal sees inimesed seekord kargama ei hakanud, need olid rahulikumad, aga samas siiski jube6udsad. Osadel olid need sinised läätsed silmas ja pimedas hiilgasid need tegelikult päris ilusasti :P Sealsed tüübid tulid katsuma, näppisid oma koledateks tehtud kätega meie nägusid ja riideid, päris r6ve oli ikka kui ühe käsi oli selliseks tehtud, nagu oleks see ära p6lenud ja siis ta sellega nägu katsus. Ma ikka proovisin minema p6igata kui järjekordseks näperdamiseks läks. Marte hoidis seekord ka mu käest kinni ja olime kahekesi koos. Siis mingil hetkel möödusime vampiiridest stripparitest (v6i tuleks öelda siiski postitantsija, riideid nad 6nneks vähemaks ei v6tnud, muidu oleks Pial ja Livial eriti imelik olnud :P ) ja seejärel sattusime ruumi, mis kujutas endast meeste tualetti (tuleks märkida, et see oli ikka ütlemata räpane meeste tualet), pissuaarid olid r6vedad ja tundus nagu oleks ühte neist kellegi ajud välja lastud (v6i soolikad, vahet suurt vist ei ole), kuskil nurgas oli veel mingeid sisikonnajäänuseid ja seal seisis üks naine kemmerguharjaga, kes oli sinna hirmutamiseks pandud. See naine tundus meile kahele eriti 6udne ja me üritasime kuskile taganeda (halb m6te), ta sai sellest just hoogu juurde ja siirdus meie juurde kriiskama ja harjaga vehkima, me siis panime lihtsalt jooksu! Aga naisest möödudes sain ta harjaga vasta nägu X) Hahaah, naljakas on sellest jälle kirjutada, aga tol hetkel oli mul küll imelik vetsupotiharjaga vastu nägu saada. Muide, see oli märg ka veel, ma t6esti loodan, et see oli ainult vesi. Enne oli nii et Livia ja Pia olid meist eespool, aga peale vetsuintsidenti jooksime me neist ette ja j6udsime järgmisesse ruumi, kus polnud peale meie mitte ühtegi teist külastajat. Ainult meie ja... Kaks horrorkutti. No loomulikult olime meie kohe objekt, kellel piss püksi ehmatada. Ruum oli suhteliselt suur ja me üritasime eemale p6igata, aga need kohe oskasid meid nurka suruda. Kriipi oli seal pimedas verise kirve ees istuda ja ma siis p6ikasin kuskilt külje alt välja ja tirisin Marte kaasa. Varsti olime päris väljas. Seal siis saime aru, et oleme suhteliselt palju edasi jooksnud, sest teisi tuli vähemalt viis minutit järgi oodata. Väljas katsusime pulssi ka ;P No ikka vemmeldas. Sees ei saanud arugi kui palju jooksime, aga väljas oli kohe pilt selge ja hingeldamine ka veel seltsiliseks saadud.
See oli meie viimane koht, kus me Movie Pargis käisime. Peale seda s6itsime autoga koju. Kell oli juba üsna palju ka ja väljas läks pimedaks. Koju j6udes olin üsna väsinud, et j6udsin ainult süüa ja siis viskasin end voodisse. Aga kokkuv6ttes oli see üks kuramuse hea päev :) Ja järgmisel oktoobril tahaks kindlasti tagasi tulla :D.

Köln, Movie Park, Fettmarkt...Ehk siis VAHEAJAST ;)

Nonii, saan l6puks rääkima hakata ;)
Kölnis käisin koos perega. S6itsime siis autoga sinna ja Katharina juhtis. Vahepeal pidin kontrollima, et kas mul ikka turvavöö on korralikult peal. Tema autojuhtimisviis kolmerealisel maanteel pole just eriti proffessionaalne ja ema pidi ka seal k6rval m6nikord otsad andma, ma siis keskendusin muusika kuulamisele, et mitte igakord ehmuda napilt veoautost möödumise peale. L6puks j6udsime pärast mitut tundi Kölni. Parkisime auto parklasse ja läksime toomkirikut uudistama. Käisime sees ka. Peale toomkirikut k6ndisime natuke vanalinnas ja läksime Rheini äärde, aga seal väga kaua olla me ei saanud ja peagi suundusime sinna kanti, kus vanaema ja pereema kunagi elasid. Hetkel elab seal neli perekonda (igal korrusel üks), aga vanasti elas seal nende vanavanavanaema täiesti üksinda. Päris julm oleks tänapäeval täitsa arvestatavalt suures majas üksinda elada. Teel Kölni möödusime mitmetest tehastepiirkondadest. Siinaladel kraabitakse nimelt pruunsütt maaseest välja. Maateaduses 6pime ka hetkel pruunsöetööstuse kohta ja päris julmad teadmised olen saanud. Siin nimelt "ümberistutatakse" ajaloolisi väikelinnu ja asulaid. K6ik asulad, mis tööstusele ette jäävad asetatakse teise kohta. Enamasti kuskile lähedusse ehitatakse täiesti uued majad, teed, kiriku ja muud infrastruktuuri asutused ja t6stetakse elanikud vanast kohast uutesse kodudesse. Uued kodud on tihtipeale kallimad ja linnal ei ole enam mingisugust ajaloolist h6ngu enam, täiesti uus euroasula tekitatakse. Kusjuures linnanimi jäetakse enamasti samaks, lisatakse ainult "Neu-" ette (Näiteks Neukönigshaven oli enne lihtsalt Königshaven). Linnas aga tehakse k6ik maatasa, k6ik majad lammutatakse maha ja viimaks jääb sinna ainult asfalt koos lokkava loodusega, mis aga peagi k6ik minema viiakse, et maa seest pruunsütt kaevandada.
Tagasi Kölni juurde ;) Kölnis käisime ka loomaaias. Seal leidus ka neid loomi, mida meil Tallinna Loomaaias ette ei tule (vähemalt minuteada pole näiteks surikaate v6i tapiiri meil). Postitan hiljem ka pildid üles. Loomaaed oli päris suur ja loomadel on sellised elukohad, mis on loodud v6imalikult sarnaseks nede loodusliku elukohaga. Surikaatidele oli kunstlik urgude väli loodud ja karum6mmiaias oli puid ja kaljusid. Karum6mm oli ikka eriti armas, ta magas magusasti kuskil nurgas ja nii m6nus oli vaadata :D Alguses ma ei näinudki teda, aga üks v66ras mees juhtis tähelepanu et vaata sinna nurka :P K6ige ägedam asi oli siiski paavianide kalju :D No ikka meeletult paaviane istusid kalju peal, ühes nurgas oli ka kiikude ja v6rkudega mänguväli ja ümber oli veekraav ehitatud et paavianid sealt plehku panna ei saaks, kui kraavi ei ole on väga lihtne neil üle väikese tara ronida ja loomaaia peale jalutama minna, suures puuris nad ei olnud, kalju oli värskes 6hus. Vahepeal läks seal üsna külmaks ja me v6tsime putkast kohvi ja istusime laamade aediku äärde, seal tegutsesid aias veel ühed elukad, mis mulle tundusid mügrid olevat. V6isid ka miskid muud olla, aga selge oli, et sinna aedikusse nad tegelikult ei kuulu ja päris koomiline oli vaadata ühes otsas laamasid ja teises teisi loomakesi.
Kölni Zoos oli ka troopikamaja, nagu meil Tallinnaski, ainult et seal panid osad loomad lahtiselt ringi. Näiteks jalutas mu jalgade eest üks kanaline mööda, ja vaid meetri kaugusel puhkasid puul v6i kivil sisalikud. Lae all v6is nahkhiiri kohata ja üleval lendasid veel muud linnud ringi. Ainult suuremad loomad ja linnud olid eraldatud ja neid v6is läbi klaasi v6i v6re näha. Ühes pimedamas nurgas oli ka linnutapik, aga mitte lahtiselt 6nneks :D (kes ei tea, siis linnutapik on suur ämblik ;D ma igaks juhuks ütlesin, et ei tekiks jälle koomilist olukorda, nagu mul Liisiga surikaatide kohta oli :D [Liisile: ära pahaseks saa, eks (A)] ) Tegelikult tuleb tunnistada, et läbi klaasi oli ta päris armas :D Olen siin juba ämblikutega ära harjunud. Mul siin ju endalgi elavad lae all paar isendit. Külmaga on neid vähemaks jäänud. Endisest kümnest on vist k6ige rohkem neli järel :P aga minu üllatuseks, kes veel väljas vastu pidanud on, on kuramuse sääsed. No t6esti, kirjutamise ajal näen just akna taga mingit putukaparve ja 6htuti on vahest välisuksele v6i akendele ennast sääsed istuma pannud. Ja need kohutavad tegelinskid julgevad mind öösiti hammustamas käia. Ma ei saa aru kuidas nad vahest sisse pääsevad, aga ma olen tähele pannud, et kui vahest tuba tuulutan ja akna m6neks minutiks lahti jätan, siis on öö jooksul keegi närimas käinud. (Oeh, ma kaldun koguaeg teemast k6rvale) Igastahes peale Zood s6itsime kenasti koju, kuid väikese n6ksuga. Niipalju kui ma aru sain, sai kapoti all seal autuv6rri juures (sorri, ma ei jaga eriti autondust :D kui ükskord autokooli lähen, siis luban et 6pin selgeks) vesi otsa ja mootor kuumenes üle. Me siis t6mbasime k6rvalteele ja lasime natuke jahtuda, siis s6itsime aeglaselt tädi juurde. Auto oli tädi oma, sest meie rahvavaguniga (Volkswagen ;P ) oli ka midagi lahti ja teise autoga s6itis isa tööle. Kusjuures Kathi ja ema ei tabanud ära, miks auto üle kuumenes. Ma natuke aimasin, peaks midagi jahutiga lahti olema (Laidis sai ju 6pitud, et mootoritel peab olema miski, mis takistaks ülekuumenemist ja jahutiks on enamasti vesi v6i mingi muu vahend, nii palju oli mul siis meeles ;) ) ja siis kui tädi kannuga vett t6i said mu kahtlused kinnituse. Aga siis ma neile ütlema ei hakanud, mis ma sellest arvan. Kathi ja ema olid tol hetkel veidi närvilised ja elu on ikka 6petanud, et närvis inimest oma tarkusega torkima ära mine. Saad veel vastu päid ja jalgu. Igastahes 6htu l6puks olime kodus ja k6ik läksid väsinuna voodisse.
Oh sa jube küll, kui pikalt Kölnist räägitud sai. Ma parem teen teiste juhtumiste jaoks uue postituse, siis saate natuke lugeda ka ;)

Väike ettejuhatuskiri...

Alates vaheajast, mis küll kolm nädalat tagasi algas, pole ma eriti arvutisse saanud. Vahetusema nimelt märkas, et ma mingil hetkel oma aja ainult arvutis veetsingi. Ta siis ärgitas mind oma toast ka välja tulema ja nii ma siis olengi vahepeal elutoas istunud. Ja vaheajal juhtus ka selline intsident, et Katharina klaviatuur katki läks ja ta siis minu oma kasutusse v6ttis. Niiet m6nda aega olin üldse ilma klaviatuurita. Olin h6ivatud ka üliigava Franz Kafka "Metamorfoosi" (saksa keeles muidugi) lugemisega. Kuidagi sain suure pressimisega selle läbi loetud ja kuigi suuremast osast aru ei saanud, kuid tegevusest m6ikasin küll. Jumal tänatud oli see lühike, k6igest veidi üle 60 lehekülje pikk. Eesti keeles oleks selline raamat m6ne tunniga läbi aga siinmail läheb selleks ikka k6vemini aega. Olen teise saksakeelse raamatu käsile v6tnud. Audrey Niffenegger "Die Frau des Zeitreisenden" ("Ajaränduri naine") Ma ei tea, kas see eesti keeles ka on aga raamat ise on hea. See raamat läheb mul kergemini ;) (meenutuseks, oli just siin kinodes ka selle film). Kuna ma nii palju arvutis aega veetsin pakkus vahetusema, et ma v6iks äkki omale maalimisvahendid soetada ja nii ma siis ostsingi akrüülvärvid, paberid, pintslid ja värvisegamisaluse. Raha sai selle jaoks päris palju kulutatud ja esime pilt ongi poole peal mul. Objektiks olen valinud kibuvitsap66sa mu akna all, aga et ma alustasin meeletult hea ilmaga ja nüüdseks sajab vihma, on mul see veidi pooleli jäänud, aga varsti peaksin ära l6petama. Pildi kingin vist vahetusisale, tal oli just 50 aasta juubel.
Koolist ka natuke. Sain teada oma inglise keele Klausuri hinde...4!! Eesti hindes on see hea küll aga siin Saksamaal tähendab see kolme v6i siis kahele lähenevat kolme. Siinolemise ajal on inglise keel veits halvemaks mul läinud. Aga see polegi kunagi mul väga hea olnudki :P Kuid täna sain paremat uudist kuulda. Nimelt saksa keele Klausur on mul 3 pluss, mis siis on väga hea hinne siin :) Muide teistes tundides ma kontrolltöid tegema ei peagi :P p6hjuseks on see, et Saksamaa tunnistust ma lihtsalt Eestis ei vaja. Ülehüppamisv6imalus nulliti ju ära mul. Matemaatika, saksa keele ja inglise keele töid tuleb aga igaljuhul teha.
Ma siis teen nüüd uue sissekande, kus kirjutan Kölnist ja muust kohtadest, kus ma vaheajal olin ;)
Muide sorri, et aega ei olnud^^ Üritan asja parandada aga vahest lihtsalt ei j6ua