Keskaastaseminar on üks p6nevaimatest seminaridest, mida YFU Saksamaa korraldab. Seminare on kokku mitu erinevat. Iga 6pilane pidi omale meelepärase top4 valikute seast korraldama. Mina sain oma teise lemmiku, milleks osutus Kunst ja Arhitektuur Münchenis. Minu esimene valik oleks olnud Film Berliinis, aga sinna oli väga palju tahtjaid ja seega jäingi Müncheni s6elale. Ja ausalt öeldes ei kahetse ma sugugi et just sinna sain. Seal oli jubel6bus :D
20. Veebruaril oli Münchenisse s6it. Münchenis kohtusin ka teiste vahetus6pilastega peroonil, kui pidime edasi s6itma ühte väiksesse kohakesse, Possenhofenisse. Possenhofenist maha astudes avastasime veelgi rohkem vahetus6pilasi. YFU oli k6ik nii korraldanud et keegi üksinda ööbimiskohta üles leidma ei peaks. Rongijaamast pidime üksinda Jugendherbergesse minema. See on p6him6tteliselt selline Hostelilaadne ööbimiskoht. Need on Saksamaal väga populaarsed. Kohale j6udnud saime omale nimesildid ja toanumbri teada. Siis v6isime oma tube üles otsima minna. Mina sattusin ühte tuppa koos Wiemke (Saksamaalt :P vahetus6de) (vahetus6ed -vennad v6isid ka osa v6tta), Miriami (Mehhiko) ja Neeaga (Soomest). Sellel päeval tutvusime teistega ja puhkasime pikast rongireisist. Siis veel grupis töötamist ei toimunud. Possenhofenis olid ka kaks inimest, keda ma juba Lauenburgi ajast tundsin.
21. Veebruaril, pühapäeval tegime enamasti grupitööd. Rääkisime oma vahetusaastast ja sellest mida me veel ees ootaksime. Saime ka vabaaega ja läksime kohakesega tutvuma. Possenhofen asub Starnbergeri järve ääres ja teiselt poolt järve avanes jubeilus vaade. Nimelt paistsid sealt juba Alpid :D See oli esimene kord kui ma oma silmaga Alpe nägin.
22.Veebruar oli täis Münchenit. Tegime linnaekskursiooni, külastasime Bayerni liidumaa suurimat sünagoogi. See oli suhteliselt ilus. Seal 6ppisime natuke juudi traditsioone lähemalt tundma ja meile räägiti ka juutide ajaloolisest ja kurvemast poolest. Peale sünagoogi külastamist s6itsin ma koos väiksema grupiga olümpiaparki, kuid peale ehitiste seal suurt näha ei olnud ja seega polnud see just k6ige huvitavam. 6htul kui juba tagasi Possenhofenis olime, näidati meile videofilmi RAF-ist (Rote Armee Fraktion). See oli grupp noori, kes v6imu vastu Saksamaal s6dima hakkasid. Kuna keskaastaseminaril oli suhteliselt palju ladinaameeriklasi siis pandi sageli 6htul salsamuusika peale ja l6puks tantsisidki enamus vahetus6pilastest salsat ja kes tookord ei osanud siis igastahes nüüd nad juba midagi oskavad :D .
Teisipäeval s6itsime Dachausse. Seal oli endine sunnitöölaager. Barakkidest, kus vangid olema pidid, ei olnud palju alles. Kuid üks vähestest mida nägime oli juba vägagi hirmutav. Tingimused mida vangid üle elama pidid, olid jubedad. Sageli paigutati ühte barakki 100 inimest, kuigi barakk ise neli korda väiksema arvuga inimestele ehitatud oli. Vooditel olid näha veel tolleaegseid kritseldusi ja puitu oli s6numeid ning nimesid kirjutatud. Alles olid ka gaasikambrid ja p6letusahjud. Laager ise asus suurel maaalal, kus suuremal osal, kuhu me ei läinud asusid s6durite ja laagripersonali elamurajoonid, staadionid ja palju muud. Hiljem oldi laagrialale ehitatud mosee, sünagoog, kristlik kirik, mälestamaks inimesi, kes laagris oma elu andsid. Ühes suures hoones, mis enamasti hullumeelsetele m6ledud oli, kuid kuhu ka terve m6istusega inimesi isolatsiooni pandi, oli välja pandud suuremahuline näitus sunnitöölaagrite ajaloost. Midagi meeldivat seal just ei olnud. Ülesse oli pandud ka kaart, kus oli näidatud laagreid Euroopas ja kohti, kus k6ige enam hukkamisi teoks pandi. Ka Eesti oli seal märgitud. Kui mu mälu väga mööda ei pane, siis asuski Kloogal üks sunnitöölaagritest.
Peale Dachaud s6itsime tagasi Münchenisse ja väiksemad grupid läksid jälle erinevad asju tegema, kes teatrisse, kes kinno. Mina valisin endale balleti välja. See üsna huvitab aga, kuskil hakkas sisu liiga igavaks kiskuma ja mul oli tükk tegemist, et mitte magama jääda, eriti veel kui Wiemke mu k6rval jäigi magama ja mul oli ka suur isu seda ise teha :D. Peale teatrit läksime Münchemi parimasse k6rtsu 6llele. Enamus mekkisid Weißbieri (valge6lut). Kuigi mulle normaalne 6lu väga hästi ei maitse ja eelistan Radlerit, oli Weißbier väga hea :D
Kolmapäeval 24. veebruaril oli Münchenis linnaralli. Moodustasime viieliikmelised v6istkonnad. Meile anti erinevad ülesanded, mida lahendama pidime. Näiteks pidime joonistama H&M-i müüjast pildi, riputama YFU plakati poeaknale, teada saama kui palju üks teatud kohv (mis see täpsemalt oli olen juba ära unustanud) Starbucksis maksab, Newyorkerist seksika leopardimustrilise asja leidma ja sellega pildi tegema ja veel palju muud. Üheks ülesandeks oli joonistada YFU logo kuskile tänavale ja sellest pilt teha. Koha v6is vabalt ise valida. Mina ei olnud siis kaasas kui kaks meie seast seda tegema asusid aga kui ma oma ülesandega valmis sain, läksime neile appi ja avastasime, et nad olid selle raekojahoone ette, Müncheni k6ige tuntumaile platsile joonistanud. Ja siis tuli politsei... X) Ütlesid et see on keelatud ja meil on kaks valikut, maksta 150 eurot trahvi v6i see ära kustutada. Politsei ise oli meiega väga lahke, aga see inimene kes politsei välja kutsus oli juba suhteliselt tige. Siis saime kokkuleppele et me l6petame selle ära, teeme pildi ja siis kustutame ära. Selle tegemise t6ttu aga jäime väga palju hiljaks meie l6unasöögile, mis ühes teises linnaosas asus ja kuna üks peroon kuskil veel katki oli jäid ka k6ik meie metrood hiljaks. Niiet me hilinesime ikka väga k6vasti :D aga hullu polnud midagi.
Neljapäeval külastasime Müncheni suurimat lennujaama ja Lufthansa firmat. Seal oli suhteliselt k6rgendatud turvakontroll. Pidime ka metalliotsijatest läbi minema nagu lennujaamades ikka enne lennule minekut ja miskipärast on minuga alati nii et see metalliotsija hakkab minu puhul alati piiksuma. Ainult ühe korra on see vaikseks jäänud, aga üldiselt olen pidanud ennast alati läbi otsida laskma :P Lufthansas tutvusime lennukitega üldiselt. Näidati ka juhikabiini ja seda, kuidas nad lendavad. Ausalt öeldes kujutasin ette midagi sellist mida filmidest näinud olen aga see on seal täiesti teistsugune. Ei olnud pilootidel neid roole mida t6mmata v6i lükata, ja filmides on palju palju vähem nuppe ja lambikesi näha, kui seal oli. Ma ei saa aru kust nad küll meelde jätavad, millised tuled mille kohta käivad. Pilootidel on ka arvutid, niiet kui autopiloot on peal, v6ib rahulikult ennast istmesse sättida ja netis surfata. Ainus töö, mis neil siis peal on kui autopiloot lendamise ära teeb, on jälgida et ega m6ni ohulamp p6lema ei lähe.
Peale Lufthansat s6itsime 6lletehasesse. Mul seal väga huvitav ei olnud ja suurt ka palju aru ei saanud mida see väga tugeva baieri aksendiga vanahärra seal seletas.
6htul saime me Münchenis vabaaja aga seda ka just meeletult palju meile ei antud. Pidime peagi tagasi Possenhofenisse 6htusöögile s6itma.
Reedel külastasime kunstimuuseumi ja ühte talupidamist. Talus räägiti meile pikat talupidamisest, lehmadest, lehmasöödast ja traktoritest :P Mulle suurt sealt ka meeles ei ole aga ühte ma mäletan: nimelt vasikad olid megaarmsad :D Üks oli k6igest paarinädalane, ta oli nii pisike oma aedikus :D Nunnumeeter läks igastahes p6hja.
6htul korraldasid vahetus6pilased YFUkatele Bunter Abend-i (kirju 6htu). Pidime ise programmi kokku panema. Kaks 6pilast mängisid klaverit, latiinod tegid salsakursuse, jaapanlased korraldasid kuulikese karpi viskamise mängu nii et kasutada v6is ainult söögipulke ja etendasime ka väikese näitetüki.
Laupäev oli meil aga kurb. Siis oli keskaastaseminar l6ppenud ja pidime tagasi kodudesse s6itma. Lubasime k6ikidele teineteisi uuesti näha, kuid ma tean et paljusid neist ei pruugi ma enam mitte kunagi näha. K6ik vahetus6pilased olid väga toredad ja oli kahju neist lahkuda. Eurooplasi näen küll viimasel seminaril Berliinis kuid paljude ladina ameeriklaste ja asiaatidega oli ilmselt seal viimane kohtumine. Osasid neist olen nüüdseks veel näinud aga ega palju aega mul jäänud ei ole.
Keskaastaseminar oli t6esti üks parimatest asjadest, mida YFU meile korraldanud on. Seal oli vahtus6pilasi Eestist (ma pidin ikka ennast esimesena mainima :P ), Soomest, Jaapanist, Hiinast, Gruusiast, USAst, Kolumbiast, Venetsueelast, Mehhikost, Ecuadorist, Rumeeniast, Ungarist, Moldovast, Ukrainast, Türgist ja ma loodan et midagi mainimata ei jätnud. Lisaks veel vahetus6dedest-vendadest sakslased.
Monday, April 12, 2010
Monday, February 15, 2010
Karneval
Nordrhein-Westfalenis peetakse igal aastal karnevali, mis algab veebruaris ja kestab (niipalju kui mina aru sain) novembrini :/ Ma ei tea nüüd ka see ka päris 6ige on aga nh vahet pole. Selle kohta mul infot ei ole, et kas karnevali ka teistes Saksamaanurkades peetakse. Eile oli Everswinkelis rongkäik. Käisin Martega seda vaatamas. Me seisime päris rongkäigu alguses. Päris paljud pealtvaatajad olid endale kostüümi selga t6mmanud, meie seda ei teinud. P6hjuseks oli aja- ja ideepuudus. Rongkäik oli suhteliselt lahe. Traktorid vedasid aluseid millele oli ehitatud igast dekoratsioone. Alustel olid inimesed, kes viskasid pealtvaatajatele komme ;D ja muid teist nänni. Karnevalitervitus k6lab siin muidu HELAU aga Kölnis on see ALAAF (v6i midagi sarnast). Ema siin rääkis, et Kölni karneval on see k6ige parem. Muidu suuri karnevalipidustusi peetakse veel näiteks Düsseldorfis ja ka Mainzis. Düsseldorf ja Köln konkureerivad omavahel ja nende elanikel on karnevaliajal alati kana kitkuda. Tehakse üksteisest paroodiavideosid ja kuna mu pereema on pärit Kölnist siis on meie pere ka Düsseldorfivastane :P. Rongkäik minu kodukohas kestis umbes tund aega. Peale rongkäiku, läksin korraks koju ja 6htul oli karnevalipidu, kuhu enamjaolt tulid noored kokku. Sinna läksin ka koos Marte ja teiste inimestega. Kuna sel peol suurt vanusepiirangut ei olnud siis ei kestnud pidu ise ka kaua, k6igest kella 12ni. Peale pidu käisime natuke söömas ja siis saatis me seltskond inimesi koju.
Saturday, February 6, 2010
Heihopsadi :)
Pole enam peale jala6nnetust kirjutanud. Jalg on paranenud, aga mitte 100%. Endiselt on veidi valus kui vajutada seda kohta, mis vigastada sai ja jalaringe ei anna endiselt väga hästi teha. V6rkpalli ei ole veel j6udnud, steppaeroobikas käin ja koolis teen jälle sporti kaasa. Hakkab juba endistmoodi paistma see olemine.
Kirjutan siis tagantjärgi ära, mis siin vahepeal juhtunud on...
Vahepeal käisime suusasaapaid suusapuhkuseks proovimas. K6igepealt v6tsin omale 38 numbri. Passitasin jalga ja tundus imelik. Ema ütles et need saapad peavad sellised olema, et püsivad jalas aga ei suru kusagilt. Okei, see 38saabas ei tulnud siis k6ne allagi, see oli liiga väike mu jaoks. Seejärel v6tsin 38,5 numbri. Jalas passis juba paremini aga ikka ei olnud tunnet et just see mu suusasaabas olla v6iks, surus ikka kusagilt. Riiulite peal oli umbes 10 paari 38,5 numbriga saapaid. Ja ma proovisin nad k6ik läbi! Ja absull k6ik olid imelikud. Aega läks selle proovimise peale ka omajagu, umbes pool tundi v6i rohkemgi proovisin neid saapaid. Teised olid juba ammu omale 6iged leidnud ja ma ikka veel kükitasin riiuli juures ja otsisin normaalseid. L6puks kui k6ik 38,5 saapad olid läbiproovitud, olin jubeväsinud, teised hakkasid ka kärsituks muutuma. Siis viskasin pilgu 39 numbriga saabaste peale. Silmasin ühte lillat paari. V6tsin kätte ja pistsin vasaku saapa jalga. PERFEKTNE!! V6tsin parema jala, ja KURAT!! ikka surus. Hakkasin juba ise ka ärrituma, et ei suuda nüüd suusasaapaid omale leida ja samas need lillad olid ilusad ka veel. Siis sikutasin parema jala suusasaapa ära ja korraks hüppas pähe väike kahtlus. Parem jalg oli sidemetes (jalavigastus), mainisin emale et kas äkki v6ib see sealt suruda siis? Ema ütles et muidugi v6ib! Kerisin siis sidemed lahti ja proovisin saabast uuesti, ja teate mis? KURADIMA PERFEKTNE OLI!!! :D Ema sai sealsamas naerukrambid :P Jajah, mul on loogika siin veidi vist kaduma hakanud :D
Vahepeal soetasin omale m6nusad talvesaapad. Kuna paari nädala pärast s6idan Münchenisse Keskaastaseminarile ja seal käime suhteliselt palju jala, siis oli mulle saadetud kirjas öeldud et head saapad peavad jalas olema. Ilmselt läheb kevadel pakisaatmiseks lahti. Talveriided tahan k6ik jälle koju tagasi saata, ei hakka neid kuskile Berliini ei tea kui suure koti sees kaasa v6tma.
Seoses selle Müncheni s6iduga on ka see asi, et tagasi s6ites on mul suures Dortmundi rongijaamas ainult neli minutit et ümber istuda teise rongi peale. Neli minutit! Peab endale head 6nne soovima, et jumala eest Dortmundi s6itev rong hiljaks ei jääks...Muidu on kuri karjas!
Marte s6itis täna oma seminarile Berliini. Teda pole siin terve nädala :( Seega pean üksinda steppaeroobikas käima. Eile olin tema juures ja ta üritas oma kohvrit pakkida. See ei tulnud tal üldsegi välja. Tegelikult kohvri sai ta pakitud, ainult kinni ei läinud see enam :P No ilmselgelt liiga palju asju kaasas. Ta oli üsna 6nnetu, kui kohver enam mitme proovikatsega kinni ei läinud. Ja siis läksin mina appi. Tegime teraapiat :P v6tsime k6ik asjad välja, panime ritta ja siis hakkasime asju vähemaks v6tma. Preili tahtsis vähemalt 30 pluusi kaasa v6tta :P Mu esimene küsimus oli et kas ta tahab kolm korda päevas oma pluusi vahetada??? Naersime natuke ta üle ja siis ütlesin et minimum 7 pluusi v6ib v6tta ja k6ike 30 ei tohi :D Siis ta suutsis m6ned pluusid välja v6tta. Sokke tahtis ka kakskorda rohkem v6tta kui vaja oli :P Sealt ka eemaldasime m6ned paarid ja lisaks v6tsime ära veel m6ned pusad. Kampsuneid v6ttis ta juba suhteliselt palju kaasa. Peale eemaldustöid läks ta kohver l6puks kinni. 6htu oli 6nnestunud :D
Eelmisel nädalal ei suutnud ära kiita seda, et ikka 11 klassis siin Saksamaal olen. Nimelt oli eelmine nädal tunnistuste kätteandmise nädal. Esmaspäev oli selline nagu ikka. Teisipäeval jäi kool ära, sest 6petajad olid seminaridel. Kolmapäeval oli Planspiel. 11 klassi 6pilastele korraldati väike tegemine poliitika teemal. Meid oli jaotatud kaheks grupiks. Iga grupp oli eraldi kohas. Ma olin ühes saalis linna raamatukogus koos oma grupiga. Alguses tegime tervituse ja sissejuhatuse osa ja siis v6isime valida endale partei v6i organisatsiooni mida esindama hakkasime ja siis mängisime poliitikuid v6i kultuuritegelasi, kes linnas poliitikat teha tahavad. Korraldasime konverentse. Üks osa inimesi oli ka press. Nemad esitasid pressiteateid mis väga palju läksid mööda meie tegelikust olemisest. Näiteks üks partei tembeldati homovihkajateks, meid noorte mitte sallijateks, kuigí me osaliselt noorte eest seisime. Aga press oli l6bus, ise pidime muidugi ette vaatama mida suust välja ajame, sest see moonutati täielikult pressis ära :P See poliitikute mängimine oli väga l6bus ja huvitav. Sain palju teada parteide vaadetest ja huvidest ning niisama nalja sai ka :D Siis kolmapäeval läksime klassiga kinno ja peale kino uisutama :D Reedel oli ainult kaks esimest tundi ja siis kolmandal tunnil saime tunnistused. Minu oma on veits...noh, kuidas öelda... kesine? :P Kahes aines pole mul üldse hindeid, sest 6petajad lihtsalt ei teadnud kuidas mind hinnata aga kahes aines sain kahed ka (täpsustuseks veelkord, et kaks on saksamaal hea hinne kui keegi unustama peaks) Kahed sain venekeeles ja... Saksakeeles :D:D:D:D:D Inglise keele sain nelja :( aga 6ps on sitaks range ka tegelikult. Einoh, minumeelest pole viga, järgmisel poolaastal pingutan veidi rohkem :D Käitumise ja hoolsuse hinded olid ka head :D Jama hinde sain veel matemaatikas (lootsin seal paremat koondhinnet aga 6petaja oli mulle kord viie pannud, ei tea küll mille eest aga sel hetkel seda küsima minna ei viitsinud), füüsikas (ei töödanud piisavalt kaasa :P aga see on seal aines raske ka, ma ei j6ua nii kiiresti kalkulaatorit tippida, kui seda poisid teevad. Vastuste etteütlemise eest saab ka punkte siin :D 6petaja kirjutab tahvlil tehte ette ja me peame ainult arvutama). Kunstis sain kolme (suht norm minumeelest, oleks ma palju aru saanud ja tunnis kaasa töödanud oleks see parem olnud. 6petaja ütles ka et mul on ainult pool hindest täidetud ja need on mu kunstitööd. Ülejäänud poole oleks suuline osa ära täitnud) Spordis sain ka kolme, mis oleks v6inud kaks olla, p6hjuseks sitt hinne jooksmisülesannetes. Korvi olin ma hästi mänginud :D ja kolme sain veel filosoofias mittemillegi eest :D Ei saa ma seal tunnis muffigi aru ega tee oma suud lahti aga 6petaja ütles et pole viga kirjutan sulle ikkagi kolme :D Hindeid ei olnud mul ajaloos ja maateaduses. Seal ei osandudki 6petajad mind hinnata :P Ja selline mu tunnistus oligi :D
See postitus hakkab juba üsna pikale ka venima. Kirjutan l6petuseks tänasest päevast:
Täna oli vanaemal 90 aasta juubeli tähistamine. Hotellirestoranis peeti seda ja mina koos oma kahe 6ega olime ainsad nooremad inimesed. K6ik ülejäänud algasid keskeast kuni üsna vanurikesteni välja. Toit oli jubehea :D Tekkis ka naljakas olukord. V6i vähemalt mulle naljakas. Nimelt unustasin ma absull k6ik köögiviljade nimed ära, kui oma taldrikuga köögiviljadevaagna juurde läksin. Vaagnate taga seisid kaks kokka, kes külalistele asju taldrikutele ladusid. Passisin paar sekundit vaagna ees, teadmata mida öelda, l6puks suutsin suust "Alles" ("K6ik") välja pursata. Ei tea miks see s6natuks v6ttis aga "k6ik" oli ainus mis mulle meelde turgatas. Kokk küsis veel üle et k6ik? Mina: jaa k6ik :) siis laduski ta mulle k6ikidest köögiviljadest natuke taldrikule, l6puks oli mul pool taldrikut täis herneid, porgandeid, kapsast, ube ja lillkapsast. Lihapoolest oli ainult väike l6ik hirveliha ja ülejäänud taldriku täitsid kartulid ja salat :D Peale eel- ja pearoogasid pandi mind pildistaja rolli, käsin siis laudade vahelt ja pildistasin külalisi. Siis taheti kohe vahetus6pilasega juttu ajada, ei tea enam mitu korda seda üle korrutasin et Eestist olen ja nii edasi. Livia suutis oma iPodi ära kaotada. Kusjuures ta ei teinud mitte midagi muud kui istus tooli peal. Siis otsisime terve perega seda iPodi. L6puks tuli Livia lauda naeratusega tagasi. Ma küsisin: kas leidsid?? Livia noogutas ja minu pärimise peale, et kus see siis oli vastas ta: minu saapas!! :D Ta oli selle oma talvesaapasse torganud ja selle hiljem ära unustanud. Saapad olid tal muide jalas X) No oh, neid noori küll :D Eks ma ise 12 aastasena väga palju parem ei olnud :P Nüüdseks saime ilusasti koju ja k6ht on täis ning väsimus peal. Homme magan küll poole päevani :D
Kirjutan siis tagantjärgi ära, mis siin vahepeal juhtunud on...
Vahepeal käisime suusasaapaid suusapuhkuseks proovimas. K6igepealt v6tsin omale 38 numbri. Passitasin jalga ja tundus imelik. Ema ütles et need saapad peavad sellised olema, et püsivad jalas aga ei suru kusagilt. Okei, see 38saabas ei tulnud siis k6ne allagi, see oli liiga väike mu jaoks. Seejärel v6tsin 38,5 numbri. Jalas passis juba paremini aga ikka ei olnud tunnet et just see mu suusasaabas olla v6iks, surus ikka kusagilt. Riiulite peal oli umbes 10 paari 38,5 numbriga saapaid. Ja ma proovisin nad k6ik läbi! Ja absull k6ik olid imelikud. Aega läks selle proovimise peale ka omajagu, umbes pool tundi v6i rohkemgi proovisin neid saapaid. Teised olid juba ammu omale 6iged leidnud ja ma ikka veel kükitasin riiuli juures ja otsisin normaalseid. L6puks kui k6ik 38,5 saapad olid läbiproovitud, olin jubeväsinud, teised hakkasid ka kärsituks muutuma. Siis viskasin pilgu 39 numbriga saabaste peale. Silmasin ühte lillat paari. V6tsin kätte ja pistsin vasaku saapa jalga. PERFEKTNE!! V6tsin parema jala, ja KURAT!! ikka surus. Hakkasin juba ise ka ärrituma, et ei suuda nüüd suusasaapaid omale leida ja samas need lillad olid ilusad ka veel. Siis sikutasin parema jala suusasaapa ära ja korraks hüppas pähe väike kahtlus. Parem jalg oli sidemetes (jalavigastus), mainisin emale et kas äkki v6ib see sealt suruda siis? Ema ütles et muidugi v6ib! Kerisin siis sidemed lahti ja proovisin saabast uuesti, ja teate mis? KURADIMA PERFEKTNE OLI!!! :D Ema sai sealsamas naerukrambid :P Jajah, mul on loogika siin veidi vist kaduma hakanud :D
Vahepeal soetasin omale m6nusad talvesaapad. Kuna paari nädala pärast s6idan Münchenisse Keskaastaseminarile ja seal käime suhteliselt palju jala, siis oli mulle saadetud kirjas öeldud et head saapad peavad jalas olema. Ilmselt läheb kevadel pakisaatmiseks lahti. Talveriided tahan k6ik jälle koju tagasi saata, ei hakka neid kuskile Berliini ei tea kui suure koti sees kaasa v6tma.
Seoses selle Müncheni s6iduga on ka see asi, et tagasi s6ites on mul suures Dortmundi rongijaamas ainult neli minutit et ümber istuda teise rongi peale. Neli minutit! Peab endale head 6nne soovima, et jumala eest Dortmundi s6itev rong hiljaks ei jääks...Muidu on kuri karjas!
Marte s6itis täna oma seminarile Berliini. Teda pole siin terve nädala :( Seega pean üksinda steppaeroobikas käima. Eile olin tema juures ja ta üritas oma kohvrit pakkida. See ei tulnud tal üldsegi välja. Tegelikult kohvri sai ta pakitud, ainult kinni ei läinud see enam :P No ilmselgelt liiga palju asju kaasas. Ta oli üsna 6nnetu, kui kohver enam mitme proovikatsega kinni ei läinud. Ja siis läksin mina appi. Tegime teraapiat :P v6tsime k6ik asjad välja, panime ritta ja siis hakkasime asju vähemaks v6tma. Preili tahtsis vähemalt 30 pluusi kaasa v6tta :P Mu esimene küsimus oli et kas ta tahab kolm korda päevas oma pluusi vahetada??? Naersime natuke ta üle ja siis ütlesin et minimum 7 pluusi v6ib v6tta ja k6ike 30 ei tohi :D Siis ta suutsis m6ned pluusid välja v6tta. Sokke tahtis ka kakskorda rohkem v6tta kui vaja oli :P Sealt ka eemaldasime m6ned paarid ja lisaks v6tsime ära veel m6ned pusad. Kampsuneid v6ttis ta juba suhteliselt palju kaasa. Peale eemaldustöid läks ta kohver l6puks kinni. 6htu oli 6nnestunud :D
Eelmisel nädalal ei suutnud ära kiita seda, et ikka 11 klassis siin Saksamaal olen. Nimelt oli eelmine nädal tunnistuste kätteandmise nädal. Esmaspäev oli selline nagu ikka. Teisipäeval jäi kool ära, sest 6petajad olid seminaridel. Kolmapäeval oli Planspiel. 11 klassi 6pilastele korraldati väike tegemine poliitika teemal. Meid oli jaotatud kaheks grupiks. Iga grupp oli eraldi kohas. Ma olin ühes saalis linna raamatukogus koos oma grupiga. Alguses tegime tervituse ja sissejuhatuse osa ja siis v6isime valida endale partei v6i organisatsiooni mida esindama hakkasime ja siis mängisime poliitikuid v6i kultuuritegelasi, kes linnas poliitikat teha tahavad. Korraldasime konverentse. Üks osa inimesi oli ka press. Nemad esitasid pressiteateid mis väga palju läksid mööda meie tegelikust olemisest. Näiteks üks partei tembeldati homovihkajateks, meid noorte mitte sallijateks, kuigí me osaliselt noorte eest seisime. Aga press oli l6bus, ise pidime muidugi ette vaatama mida suust välja ajame, sest see moonutati täielikult pressis ära :P See poliitikute mängimine oli väga l6bus ja huvitav. Sain palju teada parteide vaadetest ja huvidest ning niisama nalja sai ka :D Siis kolmapäeval läksime klassiga kinno ja peale kino uisutama :D Reedel oli ainult kaks esimest tundi ja siis kolmandal tunnil saime tunnistused. Minu oma on veits...noh, kuidas öelda... kesine? :P Kahes aines pole mul üldse hindeid, sest 6petajad lihtsalt ei teadnud kuidas mind hinnata aga kahes aines sain kahed ka (täpsustuseks veelkord, et kaks on saksamaal hea hinne kui keegi unustama peaks) Kahed sain venekeeles ja... Saksakeeles :D:D:D:D:D Inglise keele sain nelja :( aga 6ps on sitaks range ka tegelikult. Einoh, minumeelest pole viga, järgmisel poolaastal pingutan veidi rohkem :D Käitumise ja hoolsuse hinded olid ka head :D Jama hinde sain veel matemaatikas (lootsin seal paremat koondhinnet aga 6petaja oli mulle kord viie pannud, ei tea küll mille eest aga sel hetkel seda küsima minna ei viitsinud), füüsikas (ei töödanud piisavalt kaasa :P aga see on seal aines raske ka, ma ei j6ua nii kiiresti kalkulaatorit tippida, kui seda poisid teevad. Vastuste etteütlemise eest saab ka punkte siin :D 6petaja kirjutab tahvlil tehte ette ja me peame ainult arvutama). Kunstis sain kolme (suht norm minumeelest, oleks ma palju aru saanud ja tunnis kaasa töödanud oleks see parem olnud. 6petaja ütles ka et mul on ainult pool hindest täidetud ja need on mu kunstitööd. Ülejäänud poole oleks suuline osa ära täitnud) Spordis sain ka kolme, mis oleks v6inud kaks olla, p6hjuseks sitt hinne jooksmisülesannetes. Korvi olin ma hästi mänginud :D ja kolme sain veel filosoofias mittemillegi eest :D Ei saa ma seal tunnis muffigi aru ega tee oma suud lahti aga 6petaja ütles et pole viga kirjutan sulle ikkagi kolme :D Hindeid ei olnud mul ajaloos ja maateaduses. Seal ei osandudki 6petajad mind hinnata :P Ja selline mu tunnistus oligi :D
See postitus hakkab juba üsna pikale ka venima. Kirjutan l6petuseks tänasest päevast:
Täna oli vanaemal 90 aasta juubeli tähistamine. Hotellirestoranis peeti seda ja mina koos oma kahe 6ega olime ainsad nooremad inimesed. K6ik ülejäänud algasid keskeast kuni üsna vanurikesteni välja. Toit oli jubehea :D Tekkis ka naljakas olukord. V6i vähemalt mulle naljakas. Nimelt unustasin ma absull k6ik köögiviljade nimed ära, kui oma taldrikuga köögiviljadevaagna juurde läksin. Vaagnate taga seisid kaks kokka, kes külalistele asju taldrikutele ladusid. Passisin paar sekundit vaagna ees, teadmata mida öelda, l6puks suutsin suust "Alles" ("K6ik") välja pursata. Ei tea miks see s6natuks v6ttis aga "k6ik" oli ainus mis mulle meelde turgatas. Kokk küsis veel üle et k6ik? Mina: jaa k6ik :) siis laduski ta mulle k6ikidest köögiviljadest natuke taldrikule, l6puks oli mul pool taldrikut täis herneid, porgandeid, kapsast, ube ja lillkapsast. Lihapoolest oli ainult väike l6ik hirveliha ja ülejäänud taldriku täitsid kartulid ja salat :D Peale eel- ja pearoogasid pandi mind pildistaja rolli, käsin siis laudade vahelt ja pildistasin külalisi. Siis taheti kohe vahetus6pilasega juttu ajada, ei tea enam mitu korda seda üle korrutasin et Eestist olen ja nii edasi. Livia suutis oma iPodi ära kaotada. Kusjuures ta ei teinud mitte midagi muud kui istus tooli peal. Siis otsisime terve perega seda iPodi. L6puks tuli Livia lauda naeratusega tagasi. Ma küsisin: kas leidsid?? Livia noogutas ja minu pärimise peale, et kus see siis oli vastas ta: minu saapas!! :D Ta oli selle oma talvesaapasse torganud ja selle hiljem ära unustanud. Saapad olid tal muide jalas X) No oh, neid noori küll :D Eks ma ise 12 aastasena väga palju parem ei olnud :P Nüüdseks saime ilusasti koju ja k6ht on täis ning väsimus peal. Homme magan küll poole päevani :D
Friday, January 15, 2010
Värskeid uudiseid minu seisukorrast
Jalg elab palju paremini, kui eile. Hoian sellel külma peal ja isegi ei valuta enam kui k6nnin, kuigi tunda annab veidi küll. Homseks peaks veelgi paremaks minema... Loodetavasti küll... Kodus oli täna surmigav, mulle kohe ei passi kui koju jään ja koolist puudun. Koolis on vähemalt inimesed kellega suhelda. Tänase päeva ainuke hea asi oli see, et sain kauem magada :D Ja muidugi see et mu jalg ka parem on. Arst kirjutas mulle jaanuari kuu l6puni vabastuse, mis on suht scheisse, sest kuigi ma seda eriti ei tunnistanud on kehalise tunnid siin suht head ja ma isegi nautisin neid korvpallimänge, mis me tegime. Vähemalt oli huvitav vaheldus sellele aastast aastasse korduvale kehalisele Eestis. Tänavakorvpall oli mul k6ige lemmikum. Kui Ausdauer (vastupidavustreeningud) tagasi ei tule, siis on kehalises täitsa hea olla :D Vastupidavusjamadega tegelesime k6ige alguses, siis kui pidime Cooperi teste tegema ja muid harjutusi sooritama. Ühest t6siasjast on mul veel kahju. Nimelt ei saa ma ilmselt kuu l6puni ka muid trenne teha. Ei mingit v6rkpalli, ei mingit steppaeroobikat ega tantsimist, kus ma tahtsin järgmisest esmaspävast käima hakata :S Niiet suhteliselt igav kuu v6ib tulla. V6rkpalli hakkan ilmselt vaatamas käima ja steppaeroobikas teen ehk m6ned muud harjutused kaasa, mis jala t6mblemist väga palju ei vaja. Aga üldiselt pole viga, eks j6uan neid asju teha veel küll :)
Millest siis veel rääkida...
Talv on meil siin haruldaselt kaua olnud. Nüüd tundub et vist hakkab järele andma, lund ei ole juurde sadanud ja katustelt libisevad lumevaibad maha, aga valge on endiselt. Sakslased on ka vist sellega harjuma hakanud, pole enam seda paanikat majas et "selle lumega ei s6ida keegi!!!"
Okei nüüd lähen alla tagasi. Külmaaku ootab mu jalga külmkapis ;)
Millest siis veel rääkida...
Talv on meil siin haruldaselt kaua olnud. Nüüd tundub et vist hakkab järele andma, lund ei ole juurde sadanud ja katustelt libisevad lumevaibad maha, aga valge on endiselt. Sakslased on ka vist sellega harjuma hakanud, pole enam seda paanikat majas et "selle lumega ei s6ida keegi!!!"
Okei nüüd lähen alla tagasi. Külmaaku ootab mu jalga külmkapis ;)
Thursday, January 14, 2010
Ma olen osav...
...kui tegemist on enda vigastamisega spordis...
Täna olid kaks esimest tundi kehalised. Mängisime teise tunni alguses korvpalli. Alguses oli k6ik k6ige paremas korras. Mingil hetkel läksin kedagi katma, enam ei mäletagi keda, kui astusin ühe sammu paremale jalale ja miskipärast läks maapind alt. Edasi mäletan suht n6medat valu ja hüppasin pingile. Parema jala hüppeliigese lähedalt valutas täiega ja ma ei saanud jalalabaga ringe teha. Peale mängu kutsus Victoria 6petaja, kes t6i mulle külma peale. Tunni l6pus pani ta elastiksideme ka. Liikuda sain ainult vasakul jalal hüpates. Panin end riidesse ja siis saatsid Victoria ja Kathi (mitte vahetus6de, vaid klassikaaslane [siin on üsna palju Kathisid :P]) mind sekretariaati, kus selgitati probleem ära ja kutsuti mulle takso, kes mind traumapunkti s6idutas. (See tegelikult ei olnudki justkui traumapunkt, pigem spordivigastustele pühenduv haiglakene, selline väiksem oli, aga ka Warendorf on väike, niiet ei ole midagi nuriseda ja arstid olid ülilahked ;D ) Kathi ja Victoria ootasid minuga sekretäri juures kuni takso tuli. Muide takso eest ei pidanud ma kannigi maksma. Ma ei tea kas linn, v6i kindlustus maksab selle taksoarve kinni. Päris mugav ;) Arstil rääkisin siis probleemi ära ja v6eti mult igast andmeid ja särkivärki. Siis pandi ootele, kaua ei pidanud ootama. Maksimaalselt kümme minutit ootasin kuni röntgenile sain. Esimene küsimus röntgenis oli: Kas te olete rase? Gaad keegi ei ole seda mult veel röntgenis (v6i täpsemalt üksk6ik kus) küsinud niiet peale kobisemist et ei ole, naersin natuke omaette :D Kuidagi nii naljakas tundus see küsimus mulle, kuigi tegelikult jumala normaalne küsimus röntgenis küsida :D Peale röntgenit ootasin veel umbes viis minutit ja siis juhatati mind arstikabinetti. Arsti ennast seal veel ei olnud, niiet istusin natuke aega vaikselt ja uudistasin kabinetti. Siis arst l6puks tuli, rääkis et murdu ei ole, aga k6ndida on ilmselt natuke aega valus. Muide arst rääkis muga inglise keeles, mis tegelt oligi parem, sest spetsiifilisi meditsiinilisi s6nu tean ma inglise keeles rohkem kui saksa keeles. Peale arsti käiku tuli 6de ja pani jala elastiksidemesse ja viskas veel mingit külmainet peale. See külmvärk annab veel siiani tunda. Jalg on jahe ;P Peale arsti juurest käiku kutsuti uuesti takso. Seletasin talle ka oma Austausch värki ja ta küsis et kust ma siis pärit olen. Vastasin et Eestist ja tema, "OOO EESTIST!!! Cool, Teil on see bänd Metsatöll!!!" Mul lendas karp lahti. Ütlesin et on jaa. Ta siis rääkis sellest kuidas Metsatöll Osnabrückis esinemas oli ja talle täiega meeldib see bänd :D Eriti see, et nad Eesti keeles laulavad. Ta oli isegi s6naraamatu muretsenud, et välja uurida, mida need s6nad seal k6ik tähendavad :D Lubas igaljuhul Eestis ära käia :D
Peale tänase päeva juhtumeid olin kodus ja nüüd ravin oma haiget jalga...
Üldiselt pole hullu aga kuradi valus on. See on valusam kui see mis mul kevade l6pus hüppeliigesega juhtus kui ma koos Annekeni ja klassi poistega jalgpalli mängisin. Siis sain vähemalt k6ndida aga nüüd annab ainult kuidagi kanna peal komberdatud v6i siis vasakul jalal hüpates.
Aga, nagu mu vanaema alati tavatses öelda, et pulmadeks saab terveks, niiet jääme siis pulmi ootama ;D
Täna olid kaks esimest tundi kehalised. Mängisime teise tunni alguses korvpalli. Alguses oli k6ik k6ige paremas korras. Mingil hetkel läksin kedagi katma, enam ei mäletagi keda, kui astusin ühe sammu paremale jalale ja miskipärast läks maapind alt. Edasi mäletan suht n6medat valu ja hüppasin pingile. Parema jala hüppeliigese lähedalt valutas täiega ja ma ei saanud jalalabaga ringe teha. Peale mängu kutsus Victoria 6petaja, kes t6i mulle külma peale. Tunni l6pus pani ta elastiksideme ka. Liikuda sain ainult vasakul jalal hüpates. Panin end riidesse ja siis saatsid Victoria ja Kathi (mitte vahetus6de, vaid klassikaaslane [siin on üsna palju Kathisid :P]) mind sekretariaati, kus selgitati probleem ära ja kutsuti mulle takso, kes mind traumapunkti s6idutas. (See tegelikult ei olnudki justkui traumapunkt, pigem spordivigastustele pühenduv haiglakene, selline väiksem oli, aga ka Warendorf on väike, niiet ei ole midagi nuriseda ja arstid olid ülilahked ;D ) Kathi ja Victoria ootasid minuga sekretäri juures kuni takso tuli. Muide takso eest ei pidanud ma kannigi maksma. Ma ei tea kas linn, v6i kindlustus maksab selle taksoarve kinni. Päris mugav ;) Arstil rääkisin siis probleemi ära ja v6eti mult igast andmeid ja särkivärki. Siis pandi ootele, kaua ei pidanud ootama. Maksimaalselt kümme minutit ootasin kuni röntgenile sain. Esimene küsimus röntgenis oli: Kas te olete rase? Gaad keegi ei ole seda mult veel röntgenis (v6i täpsemalt üksk6ik kus) küsinud niiet peale kobisemist et ei ole, naersin natuke omaette :D Kuidagi nii naljakas tundus see küsimus mulle, kuigi tegelikult jumala normaalne küsimus röntgenis küsida :D Peale röntgenit ootasin veel umbes viis minutit ja siis juhatati mind arstikabinetti. Arsti ennast seal veel ei olnud, niiet istusin natuke aega vaikselt ja uudistasin kabinetti. Siis arst l6puks tuli, rääkis et murdu ei ole, aga k6ndida on ilmselt natuke aega valus. Muide arst rääkis muga inglise keeles, mis tegelt oligi parem, sest spetsiifilisi meditsiinilisi s6nu tean ma inglise keeles rohkem kui saksa keeles. Peale arsti käiku tuli 6de ja pani jala elastiksidemesse ja viskas veel mingit külmainet peale. See külmvärk annab veel siiani tunda. Jalg on jahe ;P Peale arsti juurest käiku kutsuti uuesti takso. Seletasin talle ka oma Austausch värki ja ta küsis et kust ma siis pärit olen. Vastasin et Eestist ja tema, "OOO EESTIST!!! Cool, Teil on see bänd Metsatöll!!!" Mul lendas karp lahti. Ütlesin et on jaa. Ta siis rääkis sellest kuidas Metsatöll Osnabrückis esinemas oli ja talle täiega meeldib see bänd :D Eriti see, et nad Eesti keeles laulavad. Ta oli isegi s6naraamatu muretsenud, et välja uurida, mida need s6nad seal k6ik tähendavad :D Lubas igaljuhul Eestis ära käia :D
Peale tänase päeva juhtumeid olin kodus ja nüüd ravin oma haiget jalga...
Üldiselt pole hullu aga kuradi valus on. See on valusam kui see mis mul kevade l6pus hüppeliigesega juhtus kui ma koos Annekeni ja klassi poistega jalgpalli mängisin. Siis sain vähemalt k6ndida aga nüüd annab ainult kuidagi kanna peal komberdatud v6i siis vasakul jalal hüpates.
Aga, nagu mu vanaema alati tavatses öelda, et pulmadeks saab terveks, niiet jääme siis pulmi ootama ;D
Friday, December 25, 2009
Häid J6ule!!! :)
Teil on juba 25. Detsember. Mul kestab Heilige Abend veel 36 minutit. (Kirja l6ppedes ilmselt siis juba vähem) Täna oli täitsa m6nus päev. Hommikul polnud miskipärast sellist tunnet et on j6ulud käes, aga mida päev edasi seda paremaks läks. Ärkasin täna lambist kell seitse ülesse. Ei tea miks aga magada sain vist k6igest kuus ja pool tundi. Siis igavuse peletamiseks (und enam ei tulnud) hakkasin j6ulukaarte maalima. Kella kümne ajal kutsuti alla hommikusöögile ja siis jagati ka kätte päevaülesanded. Teised pidid koristama ja küürima. Mina pidin k6igest pagariärist läbi p6ikama ja saiu tooma :P Mulle täitsa sobis. Ilus ilm oli ja väike jalutuskäik ei tee kunagi paha ;) Kui saiad olid kodus tegin oma toa ilusasti korda ja l6petasin viimased j6ulukaardid ära. Siis viisin Martele tema j6ulukingituse ära. Kinkisin talle kindaid, mille mu emps Eestist kohale saata lasi. Marte oli jube6nnelik :D Tal polnudki kindaid :D Nüüd siis sai soojad kindad Eestist ;) Jälle kodus, aitasin papsil j6uluhane ette valmistada ja tegin veel m6ned väiksemad majapidamistööd ära. Siis tulid tädi ja teine vanaema Güterslohist kohale. S6ime neid saiu, mis ma pagariärist t6in ja küpsiseid veel peale. Poole kuueks läksime kirikusse. Laulsime, kuulasime pastorit. See ei olnudki nii igav, kui ma endale ette kujutasin. Pastor tegi ka väikese ettekande Petlemmast ja rääkis et suvel on seal suhteliselt külm... Tegelt tal keel vääratas ja ta tahtis öelda et suvel on seal väga soe :P Peale kirikut tulime tagasi ja siis tuli Christuskind. Meie teda muidugi ei näinud, lapsed saadeti koos vanaemadega tuppa ära ja vanemad askeldasid edasi ja siis kui meil välja lubati tulla olid köögis laua peal kingitusekuhjad :D :D :D
Väike list kinkidest (te k6ik tahate ju kindlasti teada :P ) :
Martelt sain raamatu "Kakerlaken" norra kirjanikult Jo Nesbo'lt
Eestist kaks l6hnaküünalt (muide ma alles hiljem avastasin et sinna pääle on midagi kirjutatud. Väga armas oli ^^ )
Tädilt ja vanaemalt (Güterslohi omalt) sain saunarätiku millele oli mu nimi peale tikitud :D Totaalselt lahe rätik on :D
Teiselt vanaemalt (see kes meiega elab) sain kalendri millel Saksamaa kohti kujutatud
Kathilt ja Livialt sain väikese seebi/vanni6li/rätikukese komplekti
Oma tugiiisikult sain Starbucksi kinkekaardid :D ja sellise väikese asjanduse mille otsa saab mingid märkmepaberid kinnitada.
Ja gastemalt ning -isalt sain väikese kalendrikese amburitest, raamatu Erich Kästner "Das fliegende Klassenzimmer" ja suusaprillid, need millega mägedes suusatamas v6i lumelauatamas käiakse :D Need on nii lahedad. Nüüd on mul väike eesmärk--> saada kokku terve slaalomisuuskade v6i lumelaua komplekt :D üks osa on mul nüüd ju olemas :D
Peale kingituste jagamist hakkasime j6uluhane, punakapsast, kartuleid ja 6unamoosi sööma... Jah just nimelt 6unamoosi. Neil on siin 6unamoos meie pohlamoosi asemel. Aga täitsa hea oli hani 6unamoosiga :D Päeva l6pus ajasime veel veidi juttu ja siis oli kell nii palju et tädi ja vanaema hakkasid kodu poole minema. Olime siis veel veidi üleval ja kell 11 tulin ära ülesse blogitama. Nüüdsest on veel 14 minutit 25. Detsembrini :)
Häid J6ule!!! Frohe Weihnachten!!! God Jul!!! Merry Christmas!!! Feliz Navidad!!! Buon Natale!!! Prettige Kerstdagen!!! Hyvä Joulu!!! Joyeux Noel!!! :)
Väike list kinkidest (te k6ik tahate ju kindlasti teada :P ) :
Martelt sain raamatu "Kakerlaken" norra kirjanikult Jo Nesbo'lt
Eestist kaks l6hnaküünalt (muide ma alles hiljem avastasin et sinna pääle on midagi kirjutatud. Väga armas oli ^^ )
Tädilt ja vanaemalt (Güterslohi omalt) sain saunarätiku millele oli mu nimi peale tikitud :D Totaalselt lahe rätik on :D
Teiselt vanaemalt (see kes meiega elab) sain kalendri millel Saksamaa kohti kujutatud
Kathilt ja Livialt sain väikese seebi/vanni6li/rätikukese komplekti
Oma tugiiisikult sain Starbucksi kinkekaardid :D ja sellise väikese asjanduse mille otsa saab mingid märkmepaberid kinnitada.
Ja gastemalt ning -isalt sain väikese kalendrikese amburitest, raamatu Erich Kästner "Das fliegende Klassenzimmer" ja suusaprillid, need millega mägedes suusatamas v6i lumelauatamas käiakse :D Need on nii lahedad. Nüüd on mul väike eesmärk--> saada kokku terve slaalomisuuskade v6i lumelaua komplekt :D üks osa on mul nüüd ju olemas :D
Peale kingituste jagamist hakkasime j6uluhane, punakapsast, kartuleid ja 6unamoosi sööma... Jah just nimelt 6unamoosi. Neil on siin 6unamoos meie pohlamoosi asemel. Aga täitsa hea oli hani 6unamoosiga :D Päeva l6pus ajasime veel veidi juttu ja siis oli kell nii palju et tädi ja vanaema hakkasid kodu poole minema. Olime siis veel veidi üleval ja kell 11 tulin ära ülesse blogitama. Nüüdsest on veel 14 minutit 25. Detsembrini :)
Häid J6ule!!! Frohe Weihnachten!!! God Jul!!! Merry Christmas!!! Feliz Navidad!!! Buon Natale!!! Prettige Kerstdagen!!! Hyvä Joulu!!! Joyeux Noel!!! :)
Sunday, December 20, 2009
Geburtstag + Schnee :D
Kui tordile ei mahu, siis ajab ka nii asja ära
See k6ige esimene kirme 
Marte ja mina :D
Tänav, mis mu koduteele jääb ;)
Mu jalajäljed...
Meie maja ;)
Kalte Schnautscher (v6i kuidas nüüd seda kirjutataksegi)
Vasakult: Kathi, Iris, Ällu ja Marte (pildi kvaliteet jätab soovida aga pole vahet)
See k6ige esimene kirme
Marte ja mina :D
Tänav, mis mu koduteele jääb ;)
Mu jalajäljed...
Meie maja ;)
Subscribe to:
Posts (Atom)