Ma olen osav...

...kui tegemist on enda vigastamisega spordis...
Täna olid kaks esimest tundi kehalised. Mängisime teise tunni alguses korvpalli. Alguses oli k6ik k6ige paremas korras. Mingil hetkel läksin kedagi katma, enam ei mäletagi keda, kui astusin ühe sammu paremale jalale ja miskipärast läks maapind alt. Edasi mäletan suht n6medat valu ja hüppasin pingile. Parema jala hüppeliigese lähedalt valutas täiega ja ma ei saanud jalalabaga ringe teha. Peale mängu kutsus Victoria 6petaja, kes t6i mulle külma peale. Tunni l6pus pani ta elastiksideme ka. Liikuda sain ainult vasakul jalal hüpates. Panin end riidesse ja siis saatsid Victoria ja Kathi (mitte vahetus6de, vaid klassikaaslane [siin on üsna palju Kathisid :P]) mind sekretariaati, kus selgitati probleem ära ja kutsuti mulle takso, kes mind traumapunkti s6idutas. (See tegelikult ei olnudki justkui traumapunkt, pigem spordivigastustele pühenduv haiglakene, selline väiksem oli, aga ka Warendorf on väike, niiet ei ole midagi nuriseda ja arstid olid ülilahked ;D ) Kathi ja Victoria ootasid minuga sekretäri juures kuni takso tuli. Muide takso eest ei pidanud ma kannigi maksma. Ma ei tea kas linn, v6i kindlustus maksab selle taksoarve kinni. Päris mugav ;) Arstil rääkisin siis probleemi ära ja v6eti mult igast andmeid ja särkivärki. Siis pandi ootele, kaua ei pidanud ootama. Maksimaalselt kümme minutit ootasin kuni röntgenile sain. Esimene küsimus röntgenis oli: Kas te olete rase? Gaad keegi ei ole seda mult veel röntgenis (v6i täpsemalt üksk6ik kus) küsinud niiet peale kobisemist et ei ole, naersin natuke omaette :D Kuidagi nii naljakas tundus see küsimus mulle, kuigi tegelikult jumala normaalne küsimus röntgenis küsida :D Peale röntgenit ootasin veel umbes viis minutit ja siis juhatati mind arstikabinetti. Arsti ennast seal veel ei olnud, niiet istusin natuke aega vaikselt ja uudistasin kabinetti. Siis arst l6puks tuli, rääkis et murdu ei ole, aga k6ndida on ilmselt natuke aega valus. Muide arst rääkis muga inglise keeles, mis tegelt oligi parem, sest spetsiifilisi meditsiinilisi s6nu tean ma inglise keeles rohkem kui saksa keeles. Peale arsti käiku tuli 6de ja pani jala elastiksidemesse ja viskas veel mingit külmainet peale. See külmvärk annab veel siiani tunda. Jalg on jahe ;P Peale arsti juurest käiku kutsuti uuesti takso. Seletasin talle ka oma Austausch värki ja ta küsis et kust ma siis pärit olen. Vastasin et Eestist ja tema, "OOO EESTIST!!! Cool, Teil on see bänd Metsatöll!!!" Mul lendas karp lahti. Ütlesin et on jaa. Ta siis rääkis sellest kuidas Metsatöll Osnabrückis esinemas oli ja talle täiega meeldib see bänd :D Eriti see, et nad Eesti keeles laulavad. Ta oli isegi s6naraamatu muretsenud, et välja uurida, mida need s6nad seal k6ik tähendavad :D Lubas igaljuhul Eestis ära käia :D
Peale tänase päeva juhtumeid olin kodus ja nüüd ravin oma haiget jalga...
Üldiselt pole hullu aga kuradi valus on. See on valusam kui see mis mul kevade l6pus hüppeliigesega juhtus kui ma koos Annekeni ja klassi poistega jalgpalli mängisin. Siis sain vähemalt k6ndida aga nüüd annab ainult kuidagi kanna peal komberdatud v6i siis vasakul jalal hüpates.
Aga, nagu mu vanaema alati tavatses öelda, et pulmadeks saab terveks, niiet jääme siis pulmi ootama ;D